Muru rajamine lisa kasvumullaga
Muru toob aeda vaheldust ja avarust ning võimaldab värvilküllastel lillepeenardel ja puudel eredamalt rohelisel taustal mõjule pääseda. Niidetud muru üksi teeb juba aia väljanägemise korrastatuks.
Aluspinnase planeerimine
Muru rajamine algab olemasolevate pinnase planeerimisega ja vajadusel lisa täitepinnase juurde toomisega. Rajatavale murupinnale tuleb luua minimaalselt 1-2% kalle hoonetest äärealade poole. Nii ei ohusta pinnasevesi maja konstruktsioone ja ei teki murupinnale kohti, kuhu vesi või jää saaksid jääda pikalt seisma ja kahju tekitada. Paksemate pinnasekihtide laotamisel kui 5cm on mõistlik teostada pinnasekihtide laialilaotus sügisel, et maapind saaks kuni kevadeni vajuda või siis suveperioodil jätta pinnas vihmade ja ilmastiku toimel 1-2 kuuks vajuma. Vastrajatud maaküttele muru rajades peaks maapind olema vähemalt ühe talve saanud vajuda.
Esmaste pinnasetööd käigus peaks rajama ka kõik teadaolevad kommunikatsioonid mis jäävad tulevase murupinna alla – vihmavee äravoolud, aiavalgustuse ja robotniidukite toite kaabeldused jne, et ei peaks hiljem uuesti muru rajama hakkama.
Kasvumuld
Korralikku muru rajamine algab 15–20 cm paksusest kasvupinnase kihi loomisest. Alumine osa mullast võib olla mõõdukate kividega, mis hoiavad hästi niiskust ja annavad pinnale tallamisel lisatugevuse. Tihti sobib aluspinnaseks ka juba olemasoleva mullapinnas millele vajadusel lisapinnast tuuakse. Planeeritud aluspinna peale laotatakse viimase kihina sõelutud muld paksusega min 5cm. Mulla pealmine kiht peab olema peenelt sõmer, ilma kivideta ja kobestatud, see võimaldab seemnetele ühtlast külvi.
Kuigi mullakoormate peale võib kuluda päris kopsakas summa, ei ole mõistlik siin kokku hoida. Tasub teada, et liiga õhukesele mullakihile rajatud muru on hiljem hulga kallim hooldada. Seda tuleb palju rohkem kasta ja ka väetist vajab selline muruvaip ilusana püsimiseks rohkem.
Muru külv ja seeme
Muru rajamine on kõige sobivam ette võtta kevadel ja suve lõppul kus niiskust ning ka sooja seemnete idanemiseks piisavalt. Suve teisel poolel tehtud külvid on ehk rohkem kaitstud umbrohtumise eest. Kriitiline periood muru rajamine ette võtta on südasuvi (juunist kuni augusti keskpaik), kus vähesed sademed võivad rajatud murule kahju teha.
Oluline valik muru rajamisel on seeme, mis määrab tulevikus muru vastupidavuse tallatavusele, varjutaluvusele, liigniiskusele ja põuale. Oleme kasutanud oma murude rajamisel seemet firmast Eesti Murud OÜ, kellel selles vallas pikaajaline kogemus. Järgnevalt lingil on võimailik tutvuda seemnesegude sobivusega kasvukeskkonnale ja hilisemale kasutussuunale. Külvatud seeme rehitsetakse kuni 1cm sügavuselt mulda. Seemnega parema kontakti saavutamiseks ja niiskuse hoidmise eesmärgil mullapind tihendatakse rulliga.
Juhul kui pole aega oodata muru tärkamist ja kamara tekkimist, siis on võimaluseks rullmuru, mis on juba paigaldades silmale roheline ja võimaldab seal käimist juba 3-4 nädala pärast.
Kastmine ja väetamine
Uue muru rajamine on otseselt seotud mulla niiskusrežiimi ja kastmisega. Kastmisvajaduse põhireeglid on, et juba idanema hakanud murupinda ei tohi lasta ära kuivada ning kasta tuleb pigem harvem aga suurema hulga veega. Jagan siin teadjamate õpetust selles vallas – “Kuidas kasta äsjarajatud muru”
Muru niitmine
Esimene niitmine tehakse, kui muru on ~10 cm kõrgune. Muru kõrgus peale 2-3 esmaniidet võiks jääda mõlemal korral 6-7cm, et taimed hakkaksid hargnema ja pind muutuks tihedamaks. Niitmist ei ole hea teha väga kuuma ja päikeselise ning samuti ka vihmase ilmaga. Järgnevatel niitmistel hoitakse muru korrapäraselt niites 4-5 cm kõrgusena. Ühe niitmisega tohib maha niita kolmandiku kuni pool murulible kõrgusest. Varjulistes kasvukohtades ja põuasel ajal niidetakse muru 1-2cm kõrgemalt.
Meie murude rajamised
Mururajamise soovi korral võta meiega KONTAKTI!